Öises sadamas

[Isadora Fish]

Oli olnud edukas päev. Ja kahtlemata ka väga palav päev. Tüdrukul olid seljas sama särk ja lühikesed püksid mis peaaegu alati. Dorare kõht oli täis kooki mida üks naine talle pakkunud oli. Äge tädi oli, tüdruk oli enne ka tema käest süüa saanud. Mingi poiss oli ka nillinud teda või tema kooki, aga igatahes oli ta selle maha raputanud ja teel sadamasse koogiga lõpetanud. Päike hakkas loojuma ja temperatuur langes suhteliselt järsult. Muidugi jäi see plussi, aga muutus oli sellegi poolet märgatav. Eriti sadamas kus tüdruk nüüd istus jalad vees ja hoidis kätega mingist postist kinni, mis tema juures oli. Laevu polnud parasjagu väga palju ja see oli tore. Polnud kedagi kes oleks tahtnud öist sõitu teha.

OT: Alice ja Isobelle.

[Alice Lawrence]

Alice kõndis sadama poole. Ta nautis vett ja selle ümbrust ning rand ja sadam olid ta lemmikpaigad.
Ta kõndis kai peal rahulikult. Järsku ta aga ehmatas kuna nägi ühte musta kuju posti juures. Ta oleks ehmatusest peaaegu pikali kukkunud. Natukese aja pärast siis kui ta seal seistes toibus ja aru sai, et see must kuju pole mingi "öine koletis" astus ta vaikselt tüdruku juurde.

[Isobelle Blue]

Iso oli tulnud sadamasse. Ehk oli asi selles, et ta plaanis peagi maale naasta? Võibolla.
Ta ise ka ei teadnud miks. Aga ta lihtsalt tahtis olla. Ta uuris laevu ning uuris ka taevast. Tume. Öö. Naiss. Mul on eriline pohmakas... Igastahes oli päev vapustav olnud.
Ja peaks mainima, et Kareni pagariäri oli tõesti suurepärane.
Järsku muutus temperatuur külmemaks ning tänu selele, et ta hakkas kotist pusa otsima käis ta käna. Kukkus peaaaegu vette. Nõrgad sõrmed vaid äärest kinni hoidmas.

[Isadora Fish]

Dora võpatas vaevumärgatavalt kui ta kellegi samme kuulis ja siis mingit kõvemat heli mille tekkimis allikat ta ette kujutada ei osanud. Selles hoolimata ei pööranud ta pead ega karganud ringi vaid teritas kõigest kõrvu. Sammud olid liiga kerged et kuuluda mõnele meessoost isikule, kuid samas ei võinud kunagi teada. Suuremaosal poistel olid lohisevad ja laisad sammud, aga kõik ei olnud ka üksühele.

[Alice Lawrence]

Alice istus tüdruku kõrvale,võttis julguse kokku ja küsis;Kes sa oled?

OT.Vabandust, et ma ei saanud jutumärke panna kuna mu tahvelarvutis pole neid.

[Isobelle Blue]

Iso näpud kriipisid tugevat kivi ning kontsad samuti. Tal oli jõud otsa saamas. Ta oli kindel, et ehk siin keegi on. Ta hakkas karjuma, kui ta jalad enam ei suutnud olla vastu kivist pinda ja maha kukkusid. Tore. Nüüd oli ta poolenisti veesees. Õnneks vesi polnud kül. "Kurat siin keegi on? Ehk aitaks mind" vandus ta piisavalt kõvasti.

[Isadora Fish]

"Kala." vastas Isadora kui ta oli võõrast mõne hetke pilguga seiranud ning tolle piirjooni pimeduses piisavalt eristanud, et teha kindlaks, missoost ja umbes mis vanuses too on. Tüdruk liigutas oma jalgu aeglaselt vees. See oli jahedam kui rannas, kuid mitte jääkülm vaid meeldivalt leige, kui nii öelda võis. "Isadora." lisas ta siis kerge muigega. "Sina?" jõudis ta vastu küsida enne kui kuskilt veel kellegi hääl ning plartsatus kostus ja tüdruk sinna poole kiikas. Seejärel ajas ta ennast püsti. Mitte just väga kiiresti. "Nägid sa kedagi siia tulles?" küsis ta võõralt kuid koperdas siis vastust ootamata hääle suunas. Eristanud mingi vees oleva ja silla äärest kinni hoidva kogu piirjooned muigas tüdruk tahtmatult, enne kui võõra käest kinni krahmas ja tolle sillale sikutas. "Kurat sa oled raske.." porises ta rohkem oma nina ette. Õnneks oli ka seal samas üks post mille vastu ennast toetada ning lisajõudu ammutada. Tolle tüdruku ta veest kätte sai, kuigi too oleks ka vabalt kaldale ujuda võinud. Võib-olla ei osanud too ujuda? Dorare ei teadnud.

[Isobelle Blue]

"Oh. Tänks" sõnas Iso, kui keegi oli ta välja tõmmanud. Kaldale ta ei oleks ujunud, sest meres on nii ÄRA ROPSI ! pime. Ta silmitses oma pooleldi märgi riideid ning ohkas.

[Isadora Fish]

"Peaksid need vist ära vahetama." arvas Dorare kui võõras ohkas. Väljas polnud küll väga külm, aga märgade riietega võis külm hakata. Isegi paljalt oleks olnud soojem kui märgade riietega. Ujudes ka kindlapeale, kuid tüdruk ei olnud väga sellist nägu, nagu oleks ta soovinud sinna vette tagasi minna.

[Isobelle Blue]

Õnneks oli Isol riided kotis kaasast. Ta avas koti, võttis riided ja lippas kuhugile lähedale metsapoole. Ta vahetas seal kuskil riided ning tuli tagasi. Palju soojem.

[Alice Lawrence]

Seda kõike jälgis Alice kahtlusega. Ta sai aru,et üks neist tüdrukutest on Isobelle.
Ta kasutas võimalust ja karjus sellele tüdrukule, keda ta ennem kohtas:"Sina oled sama palju kala kui mina Harry Potter." Ta naeris ja lisas:" Belle, sind on tore näha." Alice võttis riided seljast ja läks hüppas bikiinide väel külma vette end karastama.

[Isobelle Blue]

Belle mõtles veidi, miks keegi suvakas teadis teda. Ah õigus. Ta oli ju väike kuulsus."Hei." Ta istus silla ääre peale ning uuris tähti.
Ta tegi oma lemmiku- skittlessi kommipaki lahti ning pakkus ka tüdrukule kes teda päästis.
Ent kust kuradist teadis kõnetanu ta hüüdnime.

[Alice Lawrence]

Alice sukeldus ja kui ta uuesti pinnale jõudis lausus ta:"Minu nimi on Alice,mis te siin sadamas teete?"
Allu tundis väikest kadedusepistet kui nägi,et Belle pakkus Isadorale Skitlessi. Mitte selle pärast, et ta oleks samuti tahtnud vaid selle pärast, et Iso oli oma päästjaga. Alice eelistaks Skitlessile puuvilju ja kookospiima.

[Isobelle Blue]

Iso tõsiselt ei teadnud, kas olla sõber, või mitte. Siiski ta vastas kahtlevalt: "Esiteks" ta kõhkles."Ära teieta mind, teiseks. Mulle meeldib üldiselt sillalt tähti vaadata.. ja.. ja kolmandat polegi"
Isobelle ei usaldanud kergekäeliselt ja seda raskendas asjaolu, et inimene tundis teadvat tast kõike, kellegi t e i s e kaudu.

[Alice Lawrence]

"See on lihtsalt minu esmane viisakus teie kahe vastu,ma ei usu, et teile meeldiks kui ma kohe esimesel kohtumisel sina-peale lähen," sõnas tüdruk ninatargalikult ja lisas:"Kui ma teid juba siin nägin siis ma paluks teilt autogrammi. Ning kas me võiks sõbraks saada see teeks mulle au."
Allu silmitses tüdrukut kes oli ennast kala-ks nimetanud ja ütles:"Teiega oleks ka meeldiv tutvuda."

[Isobelle Blue]

Joke. Kas see oli nali? Iso oli kuulus sellepärast, et oli Isabellega hetkelised omanikud saarel.
Esimest korda küsiti Isolt autogrammi. Ta kehitas vastuseks õlgu. Parim vastus. Võibolla.

[Isadora Fish]

"Kuna me oleme kõik ühevanused siis su teietamine on tõesti pisut kummaline." poetas Isadora vahepeale enne kui too Alice ütles, et temaga oleks ka meeldiv tutvuda. "Me tutvusime juba ju?" küsis ta siis. Praegu tal polnud tarvis pugeda, kõht oli täis ja elu lill, sadamas ei olnud palav. "Isadora Fish." läks ta siiski viisakaks üle ning ulatas tollele Alicele oma käe, et tüdruk seda raputada saaks. Kui juba viisakus siis viisakus.

[Isobelle Blue]

"Ma olen Isobelle Blue " naeratas Iso ning vaatas sellele, Isdorale otsa. Ta tundus veidi normaalsem kui see teine, Alice? Ta muigas uuesti. Ta võttis taskust ka teise skittlessi paki ning viskas selle Isadorale. Hetkeline Viisakus.

[Isadora Fish]

"Aitäh, Isobelle." lausus tüdruk kui ta oli visatud eseme kinni püüdnud ja tuvastanud mis see on. Seejärel pani ta selle taskusse. Ehk ei sula ära, parasjagu oli tal kõht täis ning isu väga ei olnud, kuigi tavaliselt hävitas ta suurema osa saadud toidust hetkega. Soojas kliimas nagunii ei püsinud miski eriti kaua.

[Alice Lawrence]

Alice tuli veest välja ja pani rätiku ümber.Ta võttis oma koti ja tõstis sellest välja kaks kookospähklit.
Ta lõi need omavahel kokku ja natuke kookospiima tilkus maha. Allu võttis oma kotist 3 joogikõrt ja küsis:"Kas keegi soovib kookospiima?"

[Isobelle Blue]

Iso kehitas õlgu ja võttis kõrre vastu. Kookospiim oli enamvähem normaalne. Ta naeratas ning uuris taas Alicet. Suva, las olla see autogramm siis.

[Sponsored content]